Sageli näeme kunstväljakuid jalgpalliväljakutel, kooli mänguväljakutel ning sise- ja välistingimustes maastikuaedades. Nii et sa teaderinevus kunstmuru ja loodusliku turba vahel? Keskendume nende kahe erinevusele.
Ilmatakistus: loodusmurude kasutamist piirab hõlpsalt aastaaegade ja ilmastikuoludega. Loodusmuru ei saa külma talve või kahjuliku ilmaga ellu jääda. Kunstlik turba suudab kohaneda mitmesuguste ilma ja kliimamuutustega. Ükskõik, kas külmal talvel või kuumal suvel saab kunstlikke turbavälju normaalselt kasutada. Neid mõjutab vähem vihm ja lumi ning neid saab kasutada 24 tundi ööpäevas.
Vastupidavus: loodusliku turbaga sillutatud spordipaigad kasutatakse tavaliselt pärast 3-4-kuulist hooldust pärast muru istutamist. Tutvustusaega on tavaliselt 2–3 aastat ja seda saab pikendada 5 aastani, kui hooldus on intensiivne. -6 aastat. Lisaks on looduslikud rohukiud suhteliselt habras ja võivad pärast välise rõhu või hõõrdumise tekkimist turba kahjustada ning lühiajaliselt on taastumine aeglane. Kunstlikul turbal on suurepärane füüsiline kulumiskindlus ja see on vastupidav. Lisaks sillutist tsükkel pole lühike, vaid ka saidi kasutusaega on pikem kui loodusliku turba oma, tavaliselt 5-10 aastat. Isegi kui kunstmuru sait on kahjustatud, saab seda õigel ajal parandada. , ei mõjuta koha normaalset kasutamist.
Ökonoomne ja praktiline: loodusliku turba istutamise ja säilitamise kulud on väga kõrged. Mõnel professionaalsel jalgpalliväljakul, mis kasutab looduslikku turbat, on kõrged muru hoolduskulud. Kunstliku turba kasutamine võib oluliselt vähendada järgnevaid juhtimis- ja hoolduskulusid. Hooldus on lihtne, istutamine, ehitamine ega kastmine pole vaja ning ka käsitsi hooldus on rohkem tööjõudu.
Ohutuse jõudlus: looduslik turba kasvab loomulikult ning hõõrdetegurit ja libisevaid omadusi ei saa murul liikudes kontrollida. Kunstliku turba tootmise ajal saab aga kunstlikke rohu niidiid kontrollida teaduslike proportsioonide ja spetsiaalsete tootmisprotsesside kaudu. Tihedus ja pehmus muudavad selle elastsuseks sobivamaks, paremaks löögi imendumiseks ja polsterdamiseks, mis võib tagada, et inimesed saavad treeningu ajal vähem vigastada ja põhjustab vähem tulekahjusid. Lisaks saab kunstliku turba pinnakihti ringlusse võtta ja taaskasutada ning sellel on suurepärane keskkonnamõju.
Pole keeruline näha, et nüüd on inimesed kunstliku turba kvaliteeti parandanud samamoodi nagu looduslik turba, ja ületab mõnes aspektis isegi loomuliku turba. Välimuse vaatenurgast on kunstlik turba loodusliku rohu lähemale ning selle terviklikkus ja ühtlus on paremad kui looduslik rohi. Ökoloogiliste eeliste erinevus on siiski vältimatu. Loodusliku turba ökoloogilisi funktsioone mikrokliima reguleerimiseks ja keskkonna muundamiseks ei saa asendada kunstmuruga. Kuid kunstliku turbatehnoloogia arendamisega tulevikus võime uskuda, et kunstlik turba ja looduslik turba mängib jätkuvalt oma vastavaid eeliseid, õpivad üksteise tugevustest ja täiendavad üksteist. Selle taustal on kunstlik turbatööstus seotud laiemate arenguväljavaadete juurde.
Postituse aeg: 26.-2012 aprill
