Sageli võime näha kunstmuru jalgpalliväljakutel, koolide mänguväljakutel ning sise- ja välismaastikuaedadel. Nii et kas sa teaderinevus kunstmuru ja loodusliku muru vahel? Keskendume nende kahe erinevusele.
Ilmastikukindlus: loodusliku muru kasutamine on aastaaegade ja ilmastikuga kergesti piiratud. Looduslik muru ei püsi külma talve või ebasoodsa ilmaga. Kunstmuru võib kohaneda erinevate ilmastiku- ja kliimamuutustega. Kas külmal talvel või kuumal suvel saab kunstmuruväljakuid tavapäraselt kasutada. Vihm ja lumi mõjutavad neid vähem ning neid saab kasutada 24 tundi ööpäevas.
Vastupidavus: Loodusliku muruga sillutatud spordiplatsid võetakse tavaliselt kasutusele pärast 3-4-kuulist hooldust pärast muru istutamist. Kasutusiga on üldjuhul 2-3 aastat ja intensiivse hoolduse korral võib seda pikendada 5 aastani. -6 aastat. Lisaks on looduslikud murukiud suhteliselt haprad ja võivad pärast välise surve või hõõrdumise mõju kergesti muru kahjustada ning taastumine on lühiajaliselt aeglane. Kunstmurul on suurepärane füüsiline kulumiskindlus ja see on vastupidav. Mitte ainult sillutustsükkel ei ole lühike, vaid ka platsi kasutusiga on pikem kui looduslikul murul, tavaliselt 5-10 aastat. Isegi kui kunstmuruplats on kahjustatud, saab selle õigeaegselt parandada. , ei mõjuta toimumiskoha tavapärast kasutamist.
Säästlik ja praktiline: loodusliku muru istutamise ja hooldamise kulud on väga suured. Mõnel professionaalsel jalgpalliväljakul, mis kasutavad looduslikku muru, on muru iga-aastased hoolduskulud suured. Kunstmuru kasutamine võib oluliselt vähendada hilisemaid haldus- ja hoolduskulusid. Hooldus on lihtne, ei ole vaja istutada, ehitada ega kasta ning ka käsitsi hooldus on tööjõusäästlikum.
Ohutusvõime: looduslik muru kasvab loomulikult ning murul liikudes ei saa hõõrdetegurit ja libisemisomadusi kontrollida. Kunstmuru tootmisel saab aga kunstmuruniite kontrollida teaduslike proportsioonide ja spetsiaalsete tootmisprotsesside abil. Tihedus ja pehmus muudavad selle kasutamisel elastsuse, parema löögi neeldumise ja pehmenduse jaoks sobivamaks, mis võib tagada, et inimesed saavad treeningu ajal väiksema tõenäosusega vigastusi ja vähem tulekahjusid. Lisaks saab kunstmuru pinnakihti taaskasutada ja taaskasutada ning sellel on suurepärane keskkonnamõju.
Pole raske märgata, et nüüdseks on inimesed parandanud kunstmuru kvaliteeti nii, et see vastaks looduslikule murule ja ületaks mõnes aspektis isegi looduslikku muru. Välimuse seisukohalt on kunstmuru looduslikule murule üha lähemal ning selle terviklikkus ja ühtlus on parem kui looduslikul murul. Ökoloogilise kasu erinevus on aga vältimatu. Loodusliku muru ökoloogilisi funktsioone mikrokliima reguleerimisel ja keskkonna muutmisel ei saa asendada kunstmuruga. Kuid kunstmurutehnoloogia arenedes tulevikus võime uskuda, et kunstmuru ja looduslik muru mängivad ka edaspidi oma eeliseid, õpivad üksteise tugevustest ja täiendavad üksteist. Selle taustal on kunstmurutööstusel kindlasti laiemad arenguväljavaated.
Postitusaeg: 26. aprill 2024
